My Photo
Name:
Location: Tallinn, Estonia

Sündinud iroonik

Monday, April 07, 2008

Helsinki, põhjamaade urbankristall

Kiire pilk passi. Kena naeratus klaasist putkasse. „Head reisi” vastuseks ning jooksuga laeva. Juba tavaks saanud praktika kohaselt hilinesin sadamasse ja laeva ning usun tundvat, et jään selgelt viimseks võistlusel „Kes jõuab ennem laeva?” Igal juhul, saanud purjus porolt laevapääsutunnelis liiga kiire kõnni eest sõimata suutsin siiski, endalegi ootamatult antud võistlusel tagantpoolt eelviimane koht saavutada. Laev juba kõigub, mehed viskavad otsi pardale.

Laev on nagu laev ikka ainukesed meelelahutajad on purjus keskealised soomlased kes kell 5 juba laiade sammudega üle põranda tangotavad. Kuigi selline pilt motivatsiooni ei lisa, saab sõit suhteliselt lustakalt läbi, kui alustada mõtteis neile nimede panemist või teise variandina tuleb sõbrad kaasa võtta.

Öine Helsinki on midagi erilist

Linna maandudes lööb näkku kohe pakaseline tuuleiil, mis nõuab mantlihõlmade kokku tõmbamist ning salli kaele sidumist. Selge kuid pisut tuuline õhtu Helsinkis tõotab tulla huvitav. Linn, mille Rootsi kunn Gustavus Vasa 16 sajandil linnaks kinnitas, on rahvast täis, linn on tuledes, isegi tuul ja külm ei võta soovi ringi uidata ja ennast hästi tunda.

Ilusad, naerva ja õnnelikud inimesed liiguvad reedeõhtuses uimas mööda turundus teadaannetest tulvil tänavaid oma õhtuseid ettevõtmisi lõpetama, et see järel saaks viikend’iks hakata valmistuma.

Mannerheimin tänav, mis lookleb läbi kesklinna, parlamendi eest eeslinnadesse, on linna olulisim kaubandusmagistraal. Stockmann ja Forumi kaubanduskeskused on vaid mõned siin leiduvatest. Viimasega paralleelne Aleksanderi jõulutänav on praeguseks juba ehitud ning meenutab katedraali kesklöövi. Kesksadama tühjal turul lendlevad päevast turgu meenutavad kilekotid, kauguses liigub Tallinna poole katamaraan.

Helsinki kesklinnas asuva katedraali sinakas valgustus ning selle taha jääv valitsushoone on aga täiesti eraldi kohalesõitu vääriv vaatepilt.

Katedraali platsilt leidsin 5 eurot. Vaat kui tore linn.

Urbanism on Helsinki uus religioon

Helsinki on lähim paik, kus kultuuride, mentaliteetide, tõekspidamiste ning religioonide paljusus on selgelt linnapildis näha. Küll põhjamaa on Soomlane vägagi julge ennast eristama. Punkaritega jõlguvad koos mantlistatud noored, kelle käevangus on mustade silmaümbruste ning maani mustade juustega gootitüdrukud. Pargis ja kohvikutes on kõrvuti pilusilmad, moslemid, mustad ja valged.

Samas tundub see sõbralikkus kui vaikus ennem tormi, vaikusena mis enne rünnet valdab Serengeti laiu välju. Noore inimesena on oluline kiire öö ning sellele järgnev vaikne päev.

Klubikultuur on Helsinkis keskmiselt samasugune kui Tallinnas, vahest isegi mõõdukam ja vähem tihe. Samas on segmenteerumist palju rohkem. Rock, punk, regge ja house klubid on selgelt eristunud.

Kuumim pidutsemispaik linnas on klubi/pubi MEKA, mis oma chilli loomu ja muusikaga on hubane paik keset talvist linna. Naised on küll külmad ja ei saa alguses aru mida neilt tahetakse, peaaegu tekib tunne et räägiks nokastunud meesterahvaga, kes ei taha magama minnes sokke jalast võtta ja tahab ikka sõprade juurde tagasi. See aga läheb kiirel üle ja sõbralikult laiadel vedelemisdiivanil lesides hakkab selginema ka nende sügavam põhi.

Klubidest tasub mainida veel Annankatul asuv CaféSoda, mis peale päevast kohvikut ööseks parimat groovei keerutavate DJga klubiks moondub. Kui huvi pisut karmima astumise järgi, tasuks liikuda samal tänaval mõnisada meetrit edasi ning külastada karmi technobiiti kõmistavat klubi DTM.

Urbanism on muutunud soomlaste uueks religiooniks. Tendentsina liiguvad inimesed linnadesse ning sulanduvad totaalselt. See juhtub igal pool, kuid Helsinki on kultuuriliselt sedavõrd tugev magnet, mis tõmbab inimesi ka mere tagant.

Urbanismi on näha Helsinki igast poorist välja imbumas. Jätame kõrvale meeletu ehitusbuumi, mis tervet linna on tabanud, gräffitiga kaetud majad või tohutu autode, trammide, metroo voolu, on tunda kuidas linn hingab koos oma elanikega sisse seda metalset kõla. Tunne on nagu keegi mängiks metalltünnidel monotoonset, kuid vajalikku rütmi. Rütmi mille järgi kõik liigub.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home