Pakkuda reis: ööbimisega lennujaamades

Ükskõik kuhu ma ka oma jalga ei tõstaks, alati leidub kuskil ajaline ja ruumiline valevõnge, mis sunnib mind veetma vähemalt ööpäeva lennujaamas, tihti ka rohkem. Elu lennujaamas on nagu turul või tualetis: ruumi vähe, inimesi palju, istuda võimalik liiga vähestes kohtades.

Paratamatult tuleb aga reisugurmaanide seiklusrohkes elus ette aegu mil tuleb ööbida ka kohtades, kuhu muidu tihtipeale jalgagi ei tõstaks. Kohtades, kus selleks, et mitte saada kämblasuuruste rottide poolt ära söödud tuditakse nagu hobused püstises või poolpüstises positsioonis, kohtades, kus ainsateks abimeesteks ellujäämisel on kuulivest ja kiired jalad või kohtades, kus silmade kinni vajudes oled kiirelt kellegi seaduslikuks abikaasaks saanud. Soost olenemata. Uskuge mind selliseid kohti on olemas. Aafrikas, Aasias ning lahedamates Lõuna-Ameerika riikides.

Kiireid jalgu läheb kindlasti vaja Paapua Uus-Guineas asuvas Port Moresby lennujaamas. Pole just mahlaseima unega paik. Ahjaa. Nimistusse tuleb siinkohal liita kindlasti ka Venemaa au ja uhkus Moskva Seremetjevo lennujaam. Teate, ma olen ikka erilistesse p*****aukudesse oma jalga tõstnud, kuid Seremetjevo haarab medali igast poosist. Ütleme nii, et kui sa sõidaksid seal jalgrattaga, varastaks kohalik kaak sul sõidu pealt kodarad ka ära. Ütleme, ei soovita ööbimist.

Veel üks päris kelmikas unelembesest kohast kaugustes asuv lennujaam on India päälinnas Delhis asetsev Indira Gandhi nimeline pealennujaam. Uskuge mind, seda kogemust ei unusta eales. Midagi sarnast kalamehe esimese kohtumise meenutusele kahepealise ahvena või rääkiva sägaga.

Eemaldades võrrandist silmipimestava fekaalileha ning pidevalt sulle kõike mahaparseldava hindu on terve Delhi lennujaam, maast laeni, täiuslikult suurte kiviplaatide hoolitsetult laotud kuhi, kus ei ole kuskil istuda, kuhugi asju panna ega inimmassipärast isegi ümber keerata.

Kiirelt vihastades ning nähes kauguses suurt Smirnoffi reklaamplagu, alustasin elajaliku kõndi läbi rahvamassi. Tundes ennast nagu Suur Tõll sortside vastu kihutasin baarileti juurde ning kummutasin 2x8 omale kerre. Edasine oli juba puhas lust ning ööbimine jäleda asemel vaid ebameeldiv.

Tihtipeale juhtub lennujaam olema ööbimispaigaks just seljakotiga maailmas kolavatele inimestele. Tihtipeale ei ole need inimesed aga üksi. Kambakesti on esteks ohutum perifeersetes lennujaamades eksistentsi säilitada ning teiseks on ka lõbusam.

Lesotho suuruselt teises lennujaamas oleks tuul minema kihutanud, kuna hoonet polnud ning sõbra seljakotist leitud pudel kohalikku külmkarget nisudestillatsiooni aitas kenasti üle saada ka kaugusest kostva AK-16 kirkast hõikest ning lennukist, mille uks tõmmati nööriga lennukire manu.

Londoni Stansted on lisaks peamisele Eestist liikuva reisija sihtjaamale ka suhteliselt viisakas hotell. Siin nagu te taipate hakkab mõjusate ööpaikade loetelu. Stansted ilmutab sellise steriilsust omava keskmise taseme kaubamaja. Stansted on öösiti ühtlase kihina kaetud magavate turistidega, kes ei viitsi või taha minna kuskile kohta, mis sisaldaks voodist ning litsentsi inimesi magama võtta. Kui välja arvata hommikul sind kumminuiaga ribidesse surkivad bobbyd[1] ning pidevalt ringi jooksvad purjakil sägad, on Londoni suuruselt kolmas lennujaam nagu loodud pikutamiseks ning kiireks uneks. Mul on olnud au seal und nautida kindlasti kümme korda. Nagu koju lähen sinna.

Edasi, Euroopa mandrit kommenteerides, Amsterdami Schipoli lennujaam on siinkirjutaja kindlasti hullemate kogemuste ööbimismaja. Ehk hoomate ka ise millistel põhjustel, kuid kinnitan et nii lõbusaid ja värvikirevaid öid pole tihti saanud veeta. Pealegi ei küsi Schipolis sult keegi millega tegeled, miks pidevalt naerad või miks sa kannad kaasas pooleteise meetrist lateksist neegrifallost. Kõik on chill.

Riia ja Tallinn aga selles valguses on pisut idüllitud. Olgugi et Tallinnast pärit olen siinses lennujaamas praktiliselt ööbinud. Lend viibis, ma ei viitsinu ennast kodupoole liigutada ning seltskond lasi kohal olla meeleolul.

Riia seevastu on ka üks mõttetu öömaja, seal pole mitte midagi teha, kuskil magada, kellegagi rääkida ega isegi igavusest omale kilode kaupa kõhutäidet muretseda. Kui mingil ebamäärasel põhjusel peaksite seal ööbimist kaaluma, minge parem õue määrige ennast kokku koeraekskrementidega ning magage püsti keset 3 realist maanteed. On mugavam, kergem ning segatakse vähem.

Koht kus oleks tahtnud ööseks jääda on JFK Suures Õunas. See tundus kohe paigana, millest jäävad hingehaavad, mida hiljem ihaldusega parandada. JFK on nii suur lennujaam, et see koosneb nagu ka päris maailm kontinentidest: siselennud, välislennud, odavad lennukompaniid, kallid lendajad. Pisikene ühiskond suurema sees. Ideaalne koht, kus mõista maailma tegelikku käitumismalli.

Laske vaim valla ning tehke midagi mida varem pole teinud, kohake inimesi keda varem pole kohanud. Uskuge see avab silmad.

Parim lennujaam ööbimiseks: Singapur

Kui maailmas on midagi rohkem kui üks ning seda kasutab rohkem kui üks inimene, on seda võimalik paremuse järgi järjestada. Nii ka lennujaamu, lennujaamu oma ööbimispaiga omaduste järgi. Sleeinginairport.com on keskkond kus igaüks võib kiita või viriseda mõne lennujaam üle mis meeldis või ei meeldinud. Lood on enneolematud

Parimaks valis kirjutajaskond Singapuri lennujaama, mida üks säga isegi hotellist paremaks nimetas: kus veel on sul suvalise lennujaama pungi külge kinnitatud raadi ja äratuskell, hoones on park ja bassein ning hunnik sööma ja jooma paiku.

Jäledamaks lennukikoduks valiti aga Moskva kurikuulus Seremetjevo lennujaam. Pole vist rohkem vaja lisada. Eriti nigelate öömajaomadustega mainiti ära veel Quebeci lennujaam ning mõlemad Pariisi, Beauvais ja CDG, lennuväljad.

4942 postitust ning arvamust on pannud päris kena nimekirja ning soovitusi kuhu jääda paikseks ja kust joosta nii et jalatsitel tallad kadunud. www.sleepinginairports.com

---

[1] Bobby – hüüdnimi inglise politseinikele.