Land Down Under: heidikute maapagu
Austraalia on vabaõhuriik. Aussid lähevad tuppa vaid
selleks, et peldikut kasutada. Ja seegi on alles viimase aja areng.
Barry Humphries
näitleja
Pärast 23 tunnist lendu Dubaist Austraalia suurimasse linna Sydneysse ei ole vahet kes sa oled, kust sa tuled või kuhu sa täpselt maandusid, sest ainus mida sa näed on oma silmalaugude sisepooli. Vale liigutus … maga lennukis, sest see mis Austraalias vastu vaatab tuleb täie kindlusega ilma silmalaugudeta kaeda.
Mehed kes meiega nii öelda ketsitallad vastakuti maakera kuklapoolel ringi vantsivad on kohapealt vaadatuna igas mõttes vägagi õiget pidi, keel arusaadav ning jutt lobe. Mõnusad mehe, naised ja lapsed.
Võrreldes aga põhjapoolkera rahvastega on nad kuidagi väga eluterved, maalähedased ning head inimesed. Rahulikud, tervete hammastega ning naerusuised aussid võtavad sind kohe kui sõpra, kutsuvad kõrtsus oma lauda, viivad ööseks koju ning annavad ka viimase sigareti kui sul selleks soov peaks olema.
Pealinn Sydney on üllatavalt loogiline ja ilus linn, põhimõttel kaks põhitänavat põhjast-lõunasse ning pisemad tänavad ida-lääne suunal ei lase eksida isegi esmakordselt linnas kolavatel inimestel.
Georg Street ja Pitt Street on põhilised tänavad kus kogu linn elab, veidi eemal asub Warf, kust liiguvad alused Manlyle ja mujale Sydney lahe piirkondadesse. Sealt aga vaid mõnisada meetrit ning juba paistabki elegantne, suursugune 1972 aastal ehitatud Sydney Ooperiteater.
Linn on mõnusalt kompaktne, mis annab sellele metropolile äärmiselt koduse õhustiku. Taaralinnapoisina on suured konglomeraadid mulle alati alguses võõrastavad. Sydney, mitme miljoni linn aga tundu kohe esmatutvusel nagu oleks astunud oma vanavanematekoju kus pakutakse koduseid kaeraküpsiseid ning vaadatakse Aktuaalset Kaamerat. Soe tunne ühesõnaga.
Kui sõita aga mööda rannikut kenast põhjapoole, Sunshine Coast’i ja Surfers Paradise’i poole trehvab enne teele Queenslandi keskuseks nimetatav Brisbane linn. Kõrge, veemekine rannikulinn, kus vana ja hea koloniaalajastu Inglismaa kohtub modernse klaasi ja terasega.
Kaks linna milleta Aussis ei ole see mis ta on. On ka Melbourn, milles on suurim kreeklaste kogukond peale Ateena ja mida peetakse kõige hipilikumaks linnaks mandril või siis idas asub Perth, mis ei kuulugi mitte mingisse kategooriasse. Täielik kaofooniline harmoonia.
Ühesõnaga on Austraalia nagu pisikene Tartu, aeg venib mõnusalt, inimeste suurim mure on kus teha järgmine pint õlut või kohtuda õhtul sõpradega. Loodus on maaliline, kliima mõnus, ookeanis vähe haisid ning elu ilus.
Mina olen siin. Kus kurat sina oled?[1]
Austraalia Turismiamet alustas paa aastat tagasi võimast turunduskampaaniat riigi tutvustamiseks. Loodi meeletu hunnik materjale, veebilehti ning videoid, et tutvustada selle riigi unikaalset loodust, kultuuri ja kõike mis sinna vahele jääb. Hüüdlauseks oli „Mina olen siin. Kus kurat sina oled?”
Veest välja hüppav bikiinides naisterahvas või metsast ilmuv korralik kängurupüüdja proovivad selle lausega inimesi riiki meelitada. Ja teate mis see toimib. Enne kui sa seda taipad haarad juba raha järgi ja lippad pileteid ostma ja puhkus planeerima.
Tõsi on aga see, et Austraaliasse minekul ei tasu alla kuu midagi planeerida. Kuu on miinimum, et jõuda teha tripp rahulikult Melbournist mööda rannikut läbi Sydney ja Brisbane ülesse Cape Tribulationi ja Darwini kanti. Või kolistada rahumeelselt Vallrahul. Või kihutada läbi mandri Perthi Ida-Austraalias. Juba Sydney elu uurides kulub kuukene lihtsalt
Niisiis, kus kurat te veel olete? Tõmmake kohe lipsud kaelast ning pange pläffid valmis. Kebige Austraaliasse.
-----------------------------------------------------------
Kui soov pea alaspidi käimiseks olemas, siis tuleb hakata viisat taotlema. Eestlased saavad seda teha väga lihtsalt: internetis 24 tunniga. Nimelt vaja täita Austraalis Migratsiooniameti kodulehel vorm, kanda kängurumaa arvele 750 krooni raha ning Tere Tulemas!
Austraaliasse sõitmisel tuleb arvestada vähemalt kahe lennuga, millest pikim kestab u. 20 tundi. Odavaimad lennupiletid Tallinnast algavad 15 000 kroonist pluss lennujaama maksud.
Kuna maa on suur ja asub kaugel, siis tasuks reisiks varuda vähemalt kuu aega. Ka sel juhul tuleb kalendriga kõvasti võidu joosta, et sellest omapärasest mandrist mingisugunegi ülevaade saada. Austraalia külastamiseks sobivad pea kõik aastaajad. Tuleb ainult arvestada, et troopilises põhjaosas on suvel (detsember - märts) vihmaperiood ja sügiseti ja kevadeti Tasmaanias ning Melbourne'i ümbruses väga heitlikud ilmad. Talvine (juuni - august) temperatuur on põhjaosas aastaringselt 25-35 kraadi vahel, lõunapool ja sisemaal võib see langeda alla 10 kraadi.
Austraalias on kolm erinevat ajavööndit, mis on 7 - 9 tundi Eesti ajast ees. Elektrivõrk kasutab 240V pinget, kuid kohalikust selvepoest tuleb osta adapter. Harjumatu on veel vasakpoolne liiklus ja kiiresti saabuvad jahedad ööd. Päike paistab päeval põhjast, seda tasuks meeles pidada looduses taevakehade järgi orienteerujatel.
Kohapeal pakutakse majutust ja grupireise absoluutselt igale maitsele ja rahakotile. Voodikoht noortehotellides maksavad 17-23 AUD (1 AUD = 10 EEK), u. 50 AUD eest saab korraliku kahese toa soliidses külalistemajas või Bruce Higwayl (see on suurim maantee, mis paneb Sydneyst otse mööda rannikut nii palju põhja kui manner seda lubab. Peaaegu kuni põhjatipus asuva Darwinini välja) rämeräpase automotelli 35 dollariga.
Ühistransport toimib linnades hästi, kuid maapiirkondades on kohati olematu. Vaatamata sellele, et tegemist on populaarse turismikohaga ei pruugi suurlinnadest kaugel käia rohkem kui üks buss nädalas, kui sedagi. Vahemaad on pikad ja sõit mitte kõige soodsam (u. kroon/kilomeeter). Kel aega, võib pikemaid vahemaid läbida rongiga, mis on mugav aga veelgi kallim.
Qantas pakub siseliinidel ülisoodsaid hindu, lennud on broneeritavaid ainult internetis. Parim viis looduse nägemiseks on siiski auto rentimine. Sõltuvalt kohast, autost ja muudest tingimustest on rendihinnad 30 AUD - 150 AUD päevas. Bensiin on odavam kui Eestis u. 0.95 - 1.25 dollarit liiter.
Toit on Eestiga võrreldes 1,5 - 2,5 korda kallim, õlu u. 2 korda kallim. Riided, kodutehnika, tarbekaubad jm. on selle eest odavamad kui Eestis. Arvestada tuleb sellega, et väheasustatud sisemaal on kõik kuni 1,5 korda kallim kui suurlinnades. Tihti on seal lähima asustatud punktini enam kui
Austraalia kaunis pealinn asub eurooplaste poolt esimesena asustatud ning loodud Uus-Lõuna Walesi ehk New South Walesi piirkonnas. Uus-Lõuna Wales on Austraalia suurima rahvaarvuga osariik, enamus inimesi elavad rannikuäärsetes suurlinnades Sydneys, Wollongongis ja Newcastle'is.
Sydneyst sada kilomeetrit sisemaa poole jääb osariigi üks kauneimaid rahvusparke Sinimäed. Lõputuna näivate kõrgete kaljunukkidega mägi on nime saanud orgudel laiuvatelt eukalüptidelt eralduva sinise vine järgi. Eriti hästi on see nähe päikesetõusu ajal.
Ranniku lähedalt kulgeb põhja-lõuna suunaliselt kogu osariigi idarannikut kattev Põhja-Queenslandist algav ja Victorias lõppev Suur Veelahkmeahelik (Great Dividing Range), mis on Austraalia pikim ja suurim mäestik.
Wollongongi lähistel ulatuvad mäed rannikuni pakkudes kauneid vaatepilte. Osariigi lõunaosas asub Austraalia kõrgeim mägi Mt. Kosciuszko (
Osariigi põhjapiiril asuv surfarite paradiisina tuntud Byron Bay linnake on Austraalia kõige idapoolseim punkt. Selle kauni linna rannal asub ka punkt, mida puutub hommikune päike kõige esimesena planeedil.
Nagu öeldud, liikudes mööda ranniku edasi põhjapoole satume kohta millel ongi nimeks Surfarite Paradiis. Seda aga siis juba Quunslandi osariigis.
Queensland meelitab oma aastaringse meeldivalt sooja kliimaga mitte ainult turiste, vaid ka lõunaosariikide austraallasi. Pealinna Brisbane'i ja sellest
Pea kogu osariigi piiri ulatuses sadakond kilomeetrit rannikust kulgeb maailma suurim elusorganism, mida võib näha ka Kuult - Suur Vallrahu (Great Barrier Reef). Tuhandetest korallisaarekestest koosnev riff on ligi
Queenslandi põhjaosa jääb täielikult troopilisse vöötmesse. Sealt võib leida hulgaliselt kauneid vihmametsi ja loodusparke, nagu Cairnsist u.
Juba mainitud Cairnsi võib võrrelda Eesti plaanis Pärnuga. Muretu ja kaunis puhkuseparadiis, kus ilm ei ole kunagi pilvine, vihmane või jahedam kui 28 kraadi. Peamine Vallrahule liikumise paik, sukeldujate meka, tuulesurfimeeste redutus kants.
Ütleme sedasi, et kui sa mingil põhjuselt tunned, et Cairnsis on igav või kuidagi sombune siis oled sa kas Nuustakul või debiilik. Võimas energiapaik täis sallitallajatest rändureid, koduseid päkkpäkker hotelle, kõrgklassi kasiinosid ja resorte. Paradiis maal!
-----------------------------------------------------------
Vanglasaarest Päikeseranniku ja Vallrahuni
Nimi Austraalia pärineb ladinakeelsest sõnast Australis, mis tähendab lõunapoolset. Legend „tundmata maast lõunas” (terra australis incognita) ulatub tagasi Vana-Roomasse ning oli, olgugi, et ilma igasuguse tegeliku tõestuseta, tuntud paik ka keskaja geograafias. Esmakordne sõna „Australia” kasutus inglise keeles pärineb aastast 1625.
Inimasustuse vanuseks „tundmata maal lõunas” peetakse ligikaudu 45 000 aastat. Esimesed austraallased olid tõenäoliselt tänaste aborigeenide eellased, kes liikusid saarele muudelt saartelt, kuhu tuldi aga maismaalt.
Esmakordne kirjalik Austraalia mainimine toimus 1606 aastal, mil Hollandi maadeuurija Willem Janszoon seda Cape Yorki poolsaarelt silmas. 17. sajandi jooksul kaardistasid hollandlased kogu Austraalia lääne- ja põhjaranniku joone, kutsudes seda riiki Uueks Hollandiks. Olenemata sellest aga ei astunud Holland ühtegi sammu et seda tohutut maalahmakata asustama hakata.
1770 aastal seilas kapten James Cook aga Austraaliale ligi teiselt poolt, kaardistas idapoolse rannajoone ning kuulutas selle Briti omandiks. Nimeks pani Cook maalapile New South Wales. Ekspeditsiooni edukus andis aga tõuke loomaks uuele maalapile suursuguse vanglakoloonia.
New South Walesi loodud Briti Trooni koloonia sai alguse Port Jacksoni asustamisega kapten Arthur Phillip’i poolt 26. jaanuaril 1788 aastal. Sellest päevast on saanud ka ametlikult vabariigi aastapäev või riigipäev.
Tasmaania, algselt tuntud ka kui Van Diemen’i maa, asustati 1803 ning muutus eraldi kolooniaks 1825 aastal. Lääne Austraalia alad hõivas Ühendkuningriik 1829 aastal ning riburada loodi erinevad kolooniad ning piirkondlikud osariigid: Lõuna Australia 1836 aastal, kõige lõunapoolsem osariik Victoria 1851 aastal ja Suure Vallrahu osariik Queensland 1859 aastal.
Nii Victoria piirkond, kui ka Lääne Austraalia osariik loodi vabadena, kuid asustati hiljem siiski vangidega kodumaalt. Põhja Territoorium eraldati lõunaaustraaliast 1911 aastal ning need kaks maalahmakat jäid vangidest vabaks. Süüdimõistetute vedu Maale Seal All lõpetati 1848 aastal, kui asunikud selle vastu tugevalt protestisid.
Aborigeenipopulatsioon, mida eurooplaste sissetungi hetkel arvati olevat 350 tuhande ligi, langes ääretult kiiresti kogu 150 aastase „okupatsiooni” ajal, põhiliselt tänu nakkushaigustele, pidevale ümber kolimisele ning kultuurilisele desintegratsioonile. Laste eemaldamine oma vanemate juurest, mida paljud Euroopa ja aborigeeni ajaloolased nimetavad genotsiidiks, on samuti üheks populatsiooni vähenemise põhjuseks.
Paljud seda fakti ei tea kuid ka Austraaliat tabas „kullapalavik”. Tohutu jooksmine kullale algas 1850 aastal. 1855st kuni 1890 aastani lõi iga koloonia piirkond omale enda valitsuse, mis tegeles kohalike muredega, kuid siiski säilitas oma koha Briti Trooni alamana.
Koloniaalkontor Londonis valitses enamuste teemade üle, põhiliselt välispoliitika, kaitse ning internatsionaalse laevastiku osas. 1901 aasta esimesel jaanuaril, peale aastast planeerimist, konsultatsioone ja hääletust sündis kolooniate föderatsioon. Lõppude lõpuks sündis kogu sellest Austraalia Ühendus Briti Impeeriumi ülemvõimu all.
1999 aastal otsustasid Austraalia hääleõiguslikud liikmed vähem kui 5%lise enamusega, et ei soovi saada iseseisvaks riigiks ning omada presidenti mille valib parlament.
-----------------------------------------------------------------
Austraalia reeglitega jalgpall
Tegemist ei ole mingi erilise uue liikumismalliga jalgpalliväljaku piirides. Ei, ei, ei. Tegemist on täiesti ebardliku, kuid rämedaltpõneva lahendusega oma laupäeva õhtuid veeta. Põhimõtteliselt on tegemist vaid Aussis mängitavaspordiga, mis on segu ragbist, jalkast, maadlusest, käsipallist ja kurat teab millest veel.
Põhimõtteliselt on platsil korraga 2 korda 18 meest, kes ovaalsel hiigelväljakul üritavad kurgipalli mõlemas väljakuotsas oleva nelja lipuvardale sarnaneva toika vahelt läbi saada. Võib lüüa jalaga, kuid visata ei tohi, palli tuleb rusikaga pihust edasi lüüa.
Kogu mängu vältel ei suutnud ma reeglitest midagi aru saada, ei suutnud neid mulle seletada ka ükski kohalik mänguhuviline. Aga kuradi huvitav.
Järgmine rahvuslik mäng on loomulikult ragbi. Austraalia koondist kutsutakse Wallabies. Mõnusalt suured mehed, kes on väga head, kuid siiski mitte parimad. 1991 aastal võideti küll Inglismaad MMi finaalis, kuid oma vanalt rivaalilt naaberkantsi Uus Meremaa koondiselt ehk All Blacksilt saadakse ikka tihemini kolki kui võitu.
On veel terve hunnik kõiksugu muud sporti, mis Kängurumaast kuuma paiga teeb. Tennis, golf ning loomulikult naiste korvpallitüüpi mäng. Järjekordne täielik jaburdus, kus väljaku otstesse on paigutatud postiotsa imelikud korvid, kuhu alt, nagu 5 klassis tabamus üritatakse saada. Ja naised vihuvad seda mängu nii, et silmad märjad.
-----------------------------------------------------------------
Vidinad
- Austraalia on väikseim kontinent maakeral. Austraalia on maailma suurim saar
- Akubra on eriline laiaääreline Austraalias kasutatav kaabu. Talumehed ja välitöötajad kasutavad seda, et hoida ennast liigse päikese eest.
- Maailma kõige kiiremini kasvav puu on Austraalia eukalüpt. Puu võib kasvada kuni
- Pool Austraalia kontinendist on antud farmeritele lammaste kasvatamiseks. 1987 aastal loeti Austraalias kokku 150 miljonit lammast ehk umbes 7 lammast inimese kohta.
- Britid, kes ka saare enesele võtsid, vedasid sinna kõik mittevajalikud isikud ehk vangid, poliitilised opositisnäärid ja mässajad. Umbes 160 000 inimeste veeti Ühendkuningriikidest teiselpool maakera asuvale saarele.
- Umbes 45 000 Austraaliasse laevatatud vangist olid iirlased, 1848 ja 1867 aasta ülestõusude juhid ja osavõtjad.
- Nimetatakse nelja eri tüüpi bumerangi – „konks”, „jahimees”, „nui” ja „V”. Kõiki kasutatakse jahiks ja sõjapidamisel, kui ainult „jahimees” naaseb visates peremehe juurde.
- Austraalia jaguneb kuueks osaks - New South Wales (NSW), Victoria (VIC), Tasmania (TAS), South Australia (SA), Western Australia (WA) ja Queensland (QLD).
- Tasmaania Kurat on ka tegelikult olemas.
- Melbournis on pärast Ateenat maailma suurim kreeklaste kogukond.
[1] Mina olen siin. Kus kurat sina oled? - tegemist on Austraalia viimase turunduskampaania slõuganiga, mis inglise keeles kõlab „I am Here. Where the hell are you?”
posted by Martin Hanson | 3:15 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home