NZL* : maalapp looduse armust

Ma olen veendunud, et meil kõigil oli hea meel Uus-Meremaalt lahkumise üle.

Tegemist ei ole kuigi meeldiva kohaga. Kohalikud pärismaalased on

mõistuselt ääretult lihtsad … ning suurem osa inglastest on aga

ühiskonna heidikud.

Charles Darwin 1860

Uus-Meremaa paitab kuuldes iga kord mingit kummalist ajukurdu ning summutab välja igasuguse muu heli. Maailma teiseks saapaks kutsutud maalapp püsib puhtalt looduse armust ning maakoorekihtide laiskusest end liigutada.

NZL on planeedi kõige seismilisem paik, asudes täpselt kahe maakoorekihi kattumiskohal. Ärevat tekkimist kinnitavad ka Lõunasaare metsikud mäestikud ning Põhjasaare lugematud termid, mille mädamuna lebra juba kaugelt silmi kipitama ajab.

Laotades endale ette poest kiiruga ostetud maailma kaardi, mis oma suure kirjaga „Le Mond” kinnitab, et adrenaliinist märg pihk on haaranud vale keelse voldiku. Vahet pole. Laotatud kaart kinnitab tõde, et Uus-Meremaa on kaunitest maarjamaa voortest ja lauskmaadest kõige kaugem loogiline reissiht maakeral. Seda juhul kui tõmmata joonlauaga sirgjoon Viru Väravast Wellingtoni Ülikooli peahooneni.

NB! Maailmas on kolm asja mida kutsutakse kiwi. Esimene on ka meil tuttav hapukas roheline puuvili. Kaks järgmist on aga vaid kaugel saarel elutsevad olendid. Üks on munev pika nokaline lind teine aga uusmeremaalane ise.

Saarimööda ringi sõites võib Aucklandist alustades näha lõputut helerohelist lainetena vonklevat põllumaad, millel tuhandeid valgeid täppe nagu kärbseseene sirmi, mis lähemale jõudes osutuvad hoopis lammasteks. NB! Uus-Meremaa on ainus riik, kus üht liiki koduloomade arvukus ületab inimeste arvu. Kordades.

NZLis elab kokku ligi 4 miljonit inimest. Nendele vastukaaluks on karjatada aga ligi 40 miljonit lammast. Lambad on kõikjal. Isegi Uus-Meremaa rahvusroog on lambast. Hangi nime kandev söök valmistatakse lambaliha ning lisandite keetmisel/kuumutamisel/hautamisel kuumas maapõue vees või selle aurudes.

Polüneeslaste ja pākehā (eurooplased maori keeles) kulinaaria kokkusegamisel saadud tulemus pakub euroopalikku söögikunsti polüneesiapärase valmistamisega. Veel üks viis hangit meetri sügavune auk, sinna põhja visatakse umbes neli tundi leekides kuumenenud kivilahmakad, mille otsa visatakse märga riidesse keeratud liha ning muu vajalik ja maitsev. Auk aertakse kinni ning toit valmis seal kolm tunnikest. Maitse on suitsune ja maapõuene. valmistada kuulubki iidsete polüneesia maoride veimevakka ja käib sedasi: kaevatakse

Maorid saabusid sellele kaunile saartekolmikule (peale põhja ja lõuna saare kuulub saartegruppi ka kolmas, kõige lõunas asuvam ja pisem saar Stewart Island) Vaikse ookeani erinevatelt saartelt Paapuast ja Marshalli saartest kuni Lihavõtte saarteni keset suurt veepõldu.

Jätkates aga sõitu Põhjasaarel, suunaga Lõunanabale (kuhu muuseas järgmise peatüki peategelane Sir Edward Hillary oma vanemas eas esimesena maailmas mootorkelkudel libisesid), paiknevad teepeal ristseliti ees virnas mägesid, mille kuklal platoo, mis ei sarnane mitte millegagi mujal maailmas. Pilt sarnaneb Mad Maxi filmidest nähtule, hüljatud, liigkontrastne, igavikuline ning toores. Ja need värvid, tume kollasest helesinise ning tumelillani, mõni hall ja punane toon vahele.

Ette jääb Wai-O-Tapu looduspark, termide kogum nii öelda, kus maapõue kuumad gaasid ja vesi loodulikku ilu pakub. 80 meetrit sügav Šampanja Basseiniks hüütav aurav tulipunaste servadega katel või Kuradi Koopaks kutsutud sinepikollase vedelikuga keev tiik.

Lähedased linnad on konstantses mädamunalehas, mida liigne väävlisisaldus vees tekitab. Sanatooriumide piirkond. Igas majapidamises on rahustav ja stressihävitav kuumaveebassein, lisaks sellele on piirkonnas liikudes juua täis ning poolpimeda tunne, kuna igal pool valdab kuum aur ning ähmasus. Maagiline.

Kärestikest, kanjonitest ning tuulte tallermaaks nimetatud rannikutest möödununa satub teele ette pealinn Wellington. Aucklandi järgi suuruselt teine ning just enne Lõunasaare pealinna Christchurci paigutuv Wellington on suhteliselt igav koht, rahulik, pensionieelikute paradiis. Karge õhk, ilus maastik, poliitiliselt ja majanduslikult garanteeritud loogilisus.

Rääkides aga Aucklandist siis ka see linn oli oma olemuselt kuidagi „vanainimene”, liiga korrektne, paikaloksunud ning sihikindel. Tore koht vaikseks rahuloluks. Noorele inimesel see asi ju ei istu, äkšõn peab olema päeva vedur. Siin seda praktiliselt pole. Tekkisid pidevad mõtted, et vaja ikka kiiremas korras Aasia või Aafrika kärsitutesse urbanismidesse põgeneda.

Sir Hillary ja All Blacks

Paar nädalat tagasi lahkus meie hulgast väidetavalt kuulsaim uusmeremaalane, esimesena Džomolungma ehk uue nimega Mount Everesti 8850 meetri alistanud Sir Edward Hillary. 1953 aasta 29. mai hommik tähistab seda hetke, mil Uus-Meremaa mesinik Hillary šerpa Tenzing Norgay saatel viimase sammu tegi ning maailma katusele saabus. Kuni 1955 aastani oli selgusetu, kes tegelikult esimesena Džomolungma alistas, mil šerpa tunnistas et esimeseks kes mäkke jõudis oli siiski Hillary.

Mäkketõusule järgnes loomulikult kogu rockstaarlik vastuvõtt Buckinghamis, rüütli staatus, rikkus ning tuntus. Teadmiseks niipalju, et Hillary on praktiliselt ainuke mittepresidendist või riigijuhist mees, kes oma eluajal raha tähele jõudnud.

Mehe edasine, elu ei olnud seotud oma kodumaa vaid Everesti ümbrusega, kuhu mees elupikkuse filantroopia tulemusel suutis luua 40 kooli, kaks haiglat ning lennuvälja. Tema surma päeval palvetas enamus budiste Nepalis tema taassünni eest.

NZLi müügiartikkel number kaks (jätame põhimõtteliselt välja „Sõrmuste Isanda”) on kohalik ragbikoondis, millele nende rüü järgi ALL BLACKS[*] nimeks pandud. Vennad kes selles tiimis kurgipalli taga ajavad on saareelanike silmis suuremad kui elu. Igat mängu haka nimelise maori sõjatantsuga alustav meeskond annab riigile identiteedi ning kui koondis platsile jookseb teavad sellest kõik. Peaks aga juhtuma, et ALL BLACKS mängib Ausside Wallaby koondisega, sureb riigis kõik muu 2x80 minutiks välja. Linnud ei lenda, poed on lukus, autod ei sõida, isegi tuul on jätnud puhumise. Rahvas on kõrtsides, kodudes, väljakul.

Absoluutse juhusena toimusid siinkirjutaja saareriigis viibimise ajal kataklüsmiline vastaseis kahe naabri vahel ning mitte niisama vaid mängudes maailma tugevaima trofeele. Väljakult mängu jälgides saab aru mida see mäng kohalikele tähendab, kui hingestatult iga meetri ja lööki jälgitakse. Mis eristab paljuski uusmeremaalast maarjamaalasest on tõik, et kuningad on meeskonnaliikmed ka kaotuse puhul.

Kärestikel parvetamine ja nöörihüpped

Lõunasaarele pääsemiseks tuleb astuda paati, sõita poolteist tundi ning täiesti uus maalahmakas tervitab saabujaid. Esmapilgul täiesti muutumatu loodus, keerutab kiiresti sisemaale liikudes ette uue lehekülje, mis on täis tohutuid mägesid, sileda maa puudumist ning hinge pugevat adrenaliini.

Tegemist on maailma kärestikuparvetamise ja benji-hüppe keskusega. Siinsed kärestikud saavad järjest kõige raskemate radade märgistusi ning iga vähegi rohkem segane parvetaja mingil hetkel oma tee siia leiab. Jälgides hullude silmadega kiivristatud kutte mööda kärestike alla valgumas liigub kerge judin üle selja ning kuskilt saabub tunne nagu ei uitaks surm kuigi kaugel sellest paigast. Tegelikult on surmajuhtumid siiski harvad

Uus-Meremaa on ka benji sünnimaa. Kohaliku hulljulguri AJ Hacketti poolt välja mõeldud „sport” toob erinevatesse paikadesse maailmas kokku tema sarnaseid segaseid kes nöörijupi saatel kaljudelt ning sildadelt alla kargavad. Isegi sõna benji on kohalik släng sõnale kumminöör. Saarel asub ka maailma kõrguselt teine (ametlikult, mitteametlikult vist kolmas) kumminöörihüppe paik. Maailma kõrgeimaks hüppe kohaks peetakse 220 meetri kõrgust Verzasca tammi, mis tuttav filmist „Kuldsilm”, mille alguses Pierce Brosnan Bondina sealt alla kargab. Kõrgus 220 meetrit.

Ametlik, Guiness’i rekorditeraamatu järgi kõrgeim koht on aga Lõuna-Aafrikas Bloukrans’i jõu sild, millel kõrgust 216 meetrit. Kuidas saab tulla NZLi ja siis mitte kuskilt alla karata? Pole võimalik.

Valisin tegevuskohaks 100 meetri kõrguse lavatsi, millelt pakuti vabalangemist 4 sekundit. Õhtu enne hüpet hostelis kohaliku hipiga kannabist suitsetades uurisin, et kuidas selle asjaga siis on? Praegu on külm, et kas peaks laskma ennast laskumise lõpus ka vette kasta või mis

Kuli vaatas mulle punnis punaste silmadega otsa ning ütles geniaalse lause: ”Vahet pole, sa situd ennast sealt 100 meetri pealt alla hüpates niikuinii nanosekundi jooksul täis, viimane asi mis sind sellel hetkel häirib on külm vesi!” Mõeldud. Tehtud. Soovitan. Soojalt.

Lõunasaare mägiökoloogia ja veinihullus

Mäestik lõunamaalapil teeb kiirelt selgeks kui väike, habras ja suutmatu inimene tegelikult on. Kolades nagu hammastena mõne hiiglasliku haikala suust välja turritavate mägiküngaste ümber, vahtides nende vahelistel lauskmaadel kummitavate järvede klaari veepeegeldusse saab tegelikult aru mis on ilu.

Maailmas ei ole ühtegi sellist mägisaart, selliseid tippe ning kröösuslikku loodusrikkust. Pole mõtet isegi püüda kirjeldada päikesetõusu kiirtemängu kaljumägede kohal või loomi mägiojadest joomas. Dickens ehk suudaks või Balzak.

Millest ma aga rääkida võin on veinid. Uus-Meremaa veine ei peeta küll maailma parimateks, kuid ainulaadsemateks ning huitavamateks kindlasti. Viimased paar aastat on piirkonda tabanud ääretult head tingimused, mis on toodangu viinud lakke ja hinna põrandasse. Sellistel tingimustel ei olegi muud peale ju hakata kui juua, ohjeldamatult ja pideval.

Sommeljeed peavad NZLi veine suurepärasteks lõunasöögi veinideks, pretensioonituteks ning vagadeks. Kuna marjad ja kliima on pehmemad on ka tulemus kergem ning mekk lahjem, magusam, vähe on korgimekki ning tammevaatide käredat karedust.

Uus-Meremaale kihutage keset maarjamaa plägast talve. Lõunapoolust väisab suvi, ookean on kuum ning kogu saarestik ärkab hoopis uuele elule.

----------------------------------------------------------------------

Söök-jook kiwide moodi

Meremaalaste toidukultuur on viimse aastatuhande jooksul olnud pidevas muutumises. Algselt vägagi lihtsana püsinud Polüneeslaste kulinaaria, milles prevaleerisid enamasti puuviljad ning kumara ehk maguskartul, mis maorid paatidega Aasiast endaga kaasa tõid.

Eurooplastest kolonialistide saabumisega muutus kogu toidusedel jällegi kuna eurooplane tõik kaasa lamba, millest tänaseks on saanud rahvustoidu pakkuja ning erinevad röövloomad, kes kiirelt metsistudes hävitasid paljud maoridele toiduks olnud lennuvõimetud linnud.

Viimane suurim muutus toimus toidueelistustes aga eelmise sajandi keskpaiku, mis kohale jõudis uueks globaalseks katkusk nimetatav kiirtoit ehk junk-food. Kohalikud söövad palju rämpstoitu. mitte just niivõrd McDonald'sit ja Burger Kingi, aga rohkem kodukootumat, rasvasemat kõrtsi kiirtoitu – fish&chips. Kõigele sellele lisaks söövad kiwid ka kohutavates kogustes igasuguseid köögi- ja puuvilju.

Tüüpiline NZLi toit on lambaliha kumara (maguskartuli) ja keedetud kõrvitsaga. Seda vihutakse ette ja veelkord ette. Tegemist ei ole küll iidse tavaga, kuid viimased 100 ja nii aastat püsinud suhteliselt samana. Vanatüüpi lambasöök on aga hungi, kus maasisse kaevatud auku lükatakse lõkkes kuumutatud kivid, mille peale asetatakse lihad (peamiselt lammas) ja kõik muu ning maetakse.

Kuna NZL asub maailma seismiliselt käredaimas punktis on kuuma väävlivett laialt käes. Lambaliha topitakse kotti, kostitatakse maitsetaimede ja ürtidega ning lükatakse väävlisesse vette keema. Kergelt soolakas vees küpsetatakse analoogselt ka juurviljad ja muu söögipoolis, mis kupatust vajab.

Kohalikele on tõeliseks delikatessiks ka toores peet. Miks ja kuidas, jääb saladuseks.

Ja siis loomulikult mereelukad. Neid on siin ikka igasugust sorti, värvi, kuju ja maitset. Põhimõtteliselt kogu maailma merefauna tuleb siin koju kätte. Ja mis oluline - odavalt.

Kõiksugused rannakarbid, molluskid ja vähid, krabid, krevetid ning kalapoisid löövad kulinaariahuvilisel pea pulki täis ning kaasa haaratakse kõik, mis vähegi söömiskõlbulik tundub.

Kokkamise teemal on kiwid liikunud maailma ja rahvaste sulatusahju ning enamus sööke lükatakse kokku rämedatest poolfabrikaatidest ja pulbritest. Globaliseerumise järgmine miinus.

----------------------------------------------------------------------

Vidinad

- Uus-Meremaa (inglisekeelse nimega New Zealand) vastutab 50% ulatuses maailma lambavilla ja 54% lambaliha ekspordi eest.

- Uus-Meremaal elab 4 miljonit inimest ja 40 miljonit lammast. 1980datel aastatel oli inimene/lammas suhe veelgi drastilisem 1/20 vastu.

- Üle 40% maori peredest on ühe vanemaga pered. Vastukaaluks kiwide (uusmeremaalane) enda seas on see protsent 17.

- Uus-Meremaa ametlikuks pealikuks on Kuninganna Eliisabet I ning riigil on kaks hümni „Jumal päästa Kuninganna” (God Save the Queen) ja „Kuninganna kaitse Uus-Meremaad” (Queen defend New Zealand). Hümni ja „Kuninganna kaitse Uus-Meremaad” lauldakse igal võimalikul spordivõistlusel.

- Uus-Meremaa vanglates on 96% kinnipeetavad mehed. Pooled kinnipeetavatest on maorid.

- Uus-Meremaal on 6000 kilomeetrit rannajoont ning sisemaale ei saa ühestki punktist minna kaugemale kui 120 kilomeetrit.

- Uus-Meremaa on esimene nii nimetatud euroopalik demokraatia kus naistele anti valimisõigus. Aastaks oli 1893.

- Uusmeremaalane Edward Hillary oli esimene inimene maamunal kes 1953 aasta 29.maikuu hommikul astus Džomolungma (Mount Everesti) 8850 meetri kõrgusele tipuharjale.

- Uusmeremaalane AJ Hackett lõi bunjihüppe.

- Uus-Meremaa on Olümpia mängudelt läbiajaloo võitnud elaniku kohta kõige rohkem medaleid.

---

[*] All Blacks – otsetõlkes võib seda nimetada kui „Üleni Mustas”, kuid tegelikult on tegemist vaid koondise nimega. Austraalia koondist kutsutakse Wallabys.