Prantsuse riviera puhastatud pärl

Côte d'Azur ehk Prantsuse riviera mõjub nii kuulajale kui ka nägijale tõenäoliselt täpselt sedamoodi nagu ta peakski, maalides silme ette pildi rinnakatest paljalt rannakividel lebavatest blondidest prouadest, kes kuumaval päikesel ennast praadida lasevad ning palmiõõtsumise mõnusas helis silma sensuaalselt looja lasevad. Taustal mängib kerge bossanoova rütm ning meri annab pidevas liikumises taiesele elu.

Pikad Vahemereäärsed bulvarid, kus rulluisutavad neidised mehi päid pöörama panevad, kus on hommikul hea kohvikruusiga jalutada ning õhtul mõnele sõstrasilmsele kaunitarile armastust avaldada või päevasel ajal sihitult patseerida.

Kuum on see linn igas mõttes. Ilma mõttes, inimeste mõttes, öö mõttes, raha mõttes, asukoha mõttes. Marseille ja Genova vahel asuv Riviera mitteametlik pealinn Nice tähendab teadjamale reisijale ööid-päevi kestvat pidu koos vaibuva tuulega orkaanieelset mõnu. Siin on kõike on alkohoolikuid, kunstnikke, poliitikuid ja kuulsusi, tänavamuusikuid, rändajaid, prostituute ja narkokaubitsejaid, siin on naisepeksjaid ja lehtsabasid, abielupaare ja armukesi, tualetipuhastajaid ja ülemteenreid, raipesööjaid ja luusereid. Nice’s on kõik võrdsed. Nõus, autod pole samad, elukohad, aga tunne on sama, meri on sama, külm veini spritser on sama ning lõpuks ka linn on sama.

Nice ei ole samas ainult hullude pidude järgi haisev kuurort vaid kannab ka poliitilise maailmaparandamise templit. Põhiliselt tänu Nice Konventsioonile, mis tegi õiguslikult võimalikuks Euroopa Liidu laienemise 2004 aasta maikuus 15 riigilt 25 riigile ning 2007 aasta alguses 27 riigile, kui liituvad Rumeenia ja Bulgaaria. Eestlastest peaks seda kokkulepete igaüks peast teada, tänu selle dokumendi vastuvõtmisele 2002 aasta suvel saame meie juba kaks aastat lasta liugu meie poole loobitaval rahal. Aitäh, Euroopa Liit!

Sadamalinnas on toimunud ka paljud muude elualade tippkohtumised, kus on allkirjastatud kokkuleppeid. Näiteks patendiõigus küsimustes allkirjastati seal 1957 aastal ‚Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe’. Mis on sellel tähtsust siin jutus. Ei olegi, kuid rõhutamaks Nice tähtsust maailmakaardil pidin selle lisama.

Väidetavalt laias inimene selles piirkonna juba kuni 400 000 aastat tagasi, geoloogide väitel on leitud tuletegemisest tõendeid. Nime sai linn Vana-Kreeka võidujumalanna Nike järgi, sest linnapaika hakati peale 5 sajandil AD Liguria hõimude üle saadud võitu hüüdma Nikaia. Edasiarendus on loogiline. Linna vanust määrataks samas ajast.

Kingitus võidujumalannalt

Võidujumalannalt said Nice piirkonna elanikud kingiks peale nime ka südikuse ning võidu iha. Oma erilise ajaloo pärast on eriline ka riviera kultuur. Itaalia ja Korsika mõjud ning vähemuse hulgas siiani räägitav Occiani dialekt annavad piirkonnale sära.

Kulinaarkultuuris prevaleerib lihtsus. Pissaladière (Sibulakook antšoovise kastmega), socca (hernejahust valmistatud pannkook), bouillabaisse (Marseille kalapada) ja kalasupp, farcis niçois (leivapuruga täidetud juurviljad) ja salat niçoise (salat antšovisest, tomatist, chilli kaunadest, munast ja leivast), kõiki neid ühendab lihtsus, kiirus ja värskus.

Alates aegade algusest on Nice olnud pidevalt erinevate sõdade keerises, põhiliselt tänu heale asukohale ja sõjasadamale, kuid linna ka piirkonda on räsinud ka muud õnnetused ja katastroofid.

Linna peatänav Promenade des Anglais ehk Inglite Promenaad, mis liigub linna ühestservast teise mööda hurmavkaunist Vahemere kallast üllatab uhke ööeluga ning inimhordidega. Seda tänavat on väisanud nii Napoleoni väed, promenaadi ääres on sündinud kuulus prantsuse kirjanik markii de Vogüé. Õhtune kohtumispaik. Hommikul aga …

Hommikul aga tuleb minna Marché aux fleurs ehk linna keskväljakul toimuvale lille turule, kus pakutakse kauneimaid õisi ja taimi kogu ümbruskonnast. Mõnus ja värskendav vaheldus peale hommikujooksu ja enne kohvikutesse maandumist.

Lõuna fraancia on ‚paha’ fraancia

Midagi pole parata. Mõnel linnal ja piirkonnal on paha lapse või paha tüdruku mentaliteet küljes. Kui Koplit teatakse tema liinide pärast, Tartut ülikooli, Pärnut promenaadi ja tema metanooli pärast siis Nice on tuntud pidutsejate kantsina, millele tuleb juurde ka puhkuseresoorti oluline minetus.

Aasta oli vist 2005 kui Paris Hilton mingis sealses klubis märatses, iga jumala endast lugu pidav popstaar või –ikoon omab siin kinnisvara ning lösutab suviti hiiglaslike läbulaevade ahtrites. Meeldiv (Nice – inglisekeelne tõlge) ei ole selle linna juures midagi, kui öö saabub tänavatele ning pimedus katab silmad. Algab tants ja valgustkartvad teod kuni esimeste valgusähvatusteni kardinate vahelt, vahel isegi mitte siis.

Hea asukoht on linnale oluline võit. Nice puhul on see võit ka inimesele. Miks? Põhiliselt sellepärast et kui kogu läbu ja jauramine lõpuks täieliku lühist ohustab tekitada saab kiiresti põgeneda. Esiteks kultuuri, näiteks. Cannes on 30 minuti autosõidu kaugusel ning kuulus filmiparadiis pakub seda milleks sinna minnakse, rahulikumat puhke ja infokeskkonda. Film on elu ja elu on film. Seejärel võib põgeneda luksusesse ja kihutada riigipiire trotsides Monte Carlosse. Nuttes silmitseda neid kaatreid ja ojana teedel voolavaid Ferrarisid ja Maserratisid, süüa oma elu kalleim lõuna ning hiljem minna kaljudele paparatsosi mängima. Edasi, kui luksusest siiber, on alati võimalik kihutada paarkümmend kilomeetrit Marseille poole ning keerata seal mere äärde. Hüpata vette, teha piknik ning mööda kimavatele kaatritele lehvitada.

Valik on suur, lai ja tihtipeale väsitav. Puhus puhkamise mõttes on võimalik vaid kloonlinnade hotellibasseini ääres peeru lastes. Nice on rändamispuhkus. Nautige.