Sihtpunkt: koonduslaager Auschwitz-Birkenau

Koonduslaagrikompleksis Krakovi ligidal räämas linnaurkas mõrvati II maailmasõja karmis reaalsuses kuni 4 miljonit naist, last ja meest. Vanusest hoolimata, kuuluvusest hoolimata, valutult ja masinlikult. Oswiecim’i nimeline rohtunud ning räämas asul annab rongist väljudes koheselt märku oma karmist saladusest, mida rõhutavad kui teadlikult linnakohal hõljuvad karmid äikesepilved. Tekib tunne nagu ahjudest pääsenute hinged koguneksid jälgima oma viimset asupaika, hoiatades igaühte eesootava hingelise vapustuse eest.

Auschwitz’i koonduslaagikompleks on kroonjuveeliks natsijuht Heinrich Himmler’i kurikuulsas elutöös juudihävitajana. Tema poolt 1940 aastal avastatud sõjaväelaager sai esimeseks laienduseks anastatud Poolas. Auschwitzi laagrisse hakkasid natsi surmaagendid koguma kõiki III Reichi vaenlasi, venemaast Inglismaani välja. Laager asus soise ala keskel, ümbritsetuna seisva veega haisvatest tiikidest. Kui Himmler laagrit nägi alustas ta koheselt selle laiendamisega ning lasi ehitada ehitised, mida kutsuti Badeanstalten ehk Vannimajad, mis tegelikkuses olid aga gaasikambrid, kohad, kus miljonid juudid ja natsivastased eksperimentgaas Zyclon-B läbi oma kopsud välja rögastasid. Samuti Leichenkeller’id, mis ei olnud midagi muud kui laibakeldrid, kus gaasikambrist tulnud ootasid oma järjekorda ahjudesse.

Auschwitz koosnes kokku kolmest pealaagrist ning ei rohke ega vähem kui 40st lisalaagrist. Auschwitz 1 oli kõige vanem laagri osa ning kandis peamiselt kontsentratsioonilaagri ülesandeid, kuid hoonete rägastike vahel leidub ka võllapuid ning kuulus hukkamissein, mis täna on ümbritsetud lilledega ning kuhu palveränduritena omaksed lahkunute eest palvetamas käivad. Selle laagri väraval ilutseb ka maailmakuulus lause „Arbeit macht frei” ehk töö teeb vabaks.

Kurikuulsaim laager Auschwitz 2 ehk tuntud ka Birkenau nime all oli hävituslaagri süda. Me kõik oleme näinud kaarja väravavõlviga hoonet, milleni viib pikk, viimset teekonda meenutav raudteerööpa paar. „Schildner’i nimekirjast” tuntud laager oli koht kuhu Himmler lasi ehitada masinliku täpsusega hävitusmehhanismid, mille lineaarsus ning loogilisus ängistavad ka tänaseid külastajaid.

Kolmas kompleksi kuulunud laager Auschwitz 3, tuntud ka nime all Monowitz oli peamiselt töölaager, kus kinnipeetavad ehitasid tehaseid ning vabrikuid. Monowitz asub kompleksist 6 kilomeetrit eemal, kuid ärge saage valesti aru, ka kõigi nende töölaagris viibinute elu lõppes varem või hiljem kas gaasikampris viimast õhupiiska ahmides või läbi järelvalvajate käe ehitusel.

Auschwitz’i laagrisüsteem töötas ka kodulaboratooriumina Auscwitchi Surmainglina tuntud meedik Josif Mengelel. Mengele oli rikkast perest pärit noor meedik, kes leidis siit eest piiramatu hordi katsejäneseid kellega läbi viia oma haiglasi eksperimente. Mengele süstis eksperimentidena oma katsejäneste silma musta tinti, et näha mis mõju see omab. Alati ilma valuvaigistita ning alati katsealuse surmani. Mengele kogus oma ohvrite silmi, mida ta hoidis nõeltega puutahvlile kinnitatuna. Katsetused kaksikute, naiste ning alaarenenutega ei kannata siin kirjutises pikemat kajastamist. Pääsenute elu kummitavad siiani ahastavad naiste karjed kui neid vagunite kaupa gaasikambritesse veeti. Paradoks peidab ennast sellest et Mengele pääses enne venelaste sissetungi 1945 aastal ning suri rikka mehena Lõuna-Ameerikas.

Hinnanguliselt hukati laagrikompleksis 4 miljonit inimest, kiire arvutus näitab, et viie aastane tegevus jaguneb 60 kuuks, 1825 päevaks, mis tähendab 2192 tapetud juuti ühel kuupäeval. Nagu ütles Stalin, et üks on mõrv, kümme on katastroof, miljon on statistika. Nimed pole olulised, oluline on number ja selle taga jõlkuv eesmärk.

Kuus kümnendit pole lasknud rohul haljendada

Astudes vaikides mööda Birkenau asfalteeritud keskteed, mille lõikab kui noaga kaheks raudteerööpa paar ei suuda kuidagi endast raputada masendusest ja ahastusest tekkinud rusutust. Hoomamatu on mõista inimese säärast julmust, kus ääretu lineaarsuse, korrektsuse ning masinlikkusega ehitatud tehas ei tootnud mitte mängukarusid või ei pressinud mahla vaid oli mõeldud hingede välja imemiseks inimkehast. Karm on vaadata pilte naeratavatest ja laagrilastega mängivatest ohvitseridest, kes selja keerates andsid käsu samad inimesed ritta ajada oma viimasele jalutuskäigule.

Täna on Birkenau ja Auschwitzi kontsentratsioonilaagrid Poola suurimad turismimagnetid, mis toovad aastas siia miljoneid külastajaid, lootes neisse sisendada vähekegi austust ning kartust. On sellest abi ei tea, kuid lootus säilib.

Rääkides ühe vanaemaga Birkenau laagri sisesel muruplatsil tema tuleku põhjustest, hämmastas mind siiani säilinud emmotsioon, kui naine teatas, et tuli vaatama kohta mis röövis temalt lapsepõlve. Karm oli seista reaalselt selle hulluse läbi elanud ja sellest pääsenud inimese kõrval. Süda kukkus saapasäärde ja nutt tuli peale, kui daam kääris oma parema käise ja näitas oma kortsulisel käel kahvatuvat numbrit.

Küsisin, et kas ta sooviks et laagrid oleksid hävitatud, vastas daam, et kindlasti mitte. „Tegemist on hauaga, mida ei tohi rüvetada, kuid peamiselt on tegemist õppetunniga, kooliga tulevikule, mis ei tohi ununeda,” sõnas daam, kes peale pääsemist pääses pakku Ameerika Ühendriikidesse. Tema kannul kõndiv abikaasa ning lapselapsed vaevalt et mõistsid naise tegelikke tundeid olla tagasi selles paigas mis puhus suitsuna minema kõik tema poolt armastatu.

Päästeinglid võllapuudel

Seistes näoga Birkenau kuulsa väravasuunas kest kurikuulsat raudteed, mida kaudu loomavagunite kaupa juute gaasiparadiisi toimetati, leiaks ehk igaüks end mõttelt, et kas kogu selles meeletus melanhoolias ning täielikus abituses leidus ka mõningaid südametunnistusega ohvitsere, kellele pealesunnitud saatus sama vastumeelne oli kui kaubaks olnud koraani jälgijatele.

Uurides hiljem ajalugu leidus neid päris ohtralt. Kindlasti ei saa märkimata jätta meest, kelle nime võrdsustatakse elupäästjaga. Selleks meheks on Oscar Schindler. Moraavias, tänapäeva Tšehhi, sündinud Schindler päästis sõja jooksul ligi 1200 juti, võttes nad tööle oma tehastesse ning peites neid natsimõrtsukate eest.

Pahelise uduloorina katab hoomatav vastikustunne kogu Oswitcimi ümbrust. Kõik on räämas, teed lagunenud, igalt poolt vahib sulle terase pilguga vastu vaesus ning elanike vastikus. Siin ei kasva rohi ega õitse lilled. Isegi tuulel on kaunimaid kohti kus uidata. Ainus, kes kui karistuseks ajaloole linnaümbrust halastamatult piirab on päike. Halastamatult ning järjepidevalt kõike puhastades. Puhastustuli.

--------------------------------------------------------------

Fakte Auscwitzi koonduslaagrist:

• Asutatud 1940 Heinrich Himmleri poolt natsi hävitusmasinavärgi südamena
• Kokku hukati laagrikompleksis 4 miljonit juuti, mustlast, homoseksuaali ning muud natsirežiimile mitte sobivat isikut
• Asub 160 kilomeetrit Varssavist lõunas ning 40 kilomeetrit Krakovist
• Laagri päästsid vene võitlejad 1945 aastal